E-riigi teaduspõhine juhtimine

Riigi puhul on jätkusuutlik inimareng seotud eeskätt teaduspõhise juhtimisega (Inimareng aastal 2010 - märts 2001, Tartu Ülikooli Ametiühing). Minu mõtted pani liikuma kutse Tartu Ülikooli lahtiste uste päevale sotsiaalteaduskonnas 27. oktoobril 2009, kus korraldatakse diskussioon “Kui Eestit valitseksid sotsiaalteadlased…”

Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalmaks

1. Kõikidele alates 18 eluaastast palk, vähemalt töötupalk

1.1. Kõik kodanikud maksavad töötupalgalt sotsiaal- ja tulumaksu (Maksuamet)

1.2. Riigil on ülevaade töötutest ja firmadest (Statistikaamet, Töötukassa, sotsiaaltöötaja, külavanem)

1.2.1. palju on sotsiaalseid töökohti (ka tudengid)

1.2.2. ülevaade äriühingu omanikest - dividendide „maksustamise juhendi“ järgi on dividende palgatulu võrdne töötupalgaga, sest FIE-d maksavad ka maksu - hetkel miinimumpalgalt, võiks töötupalga ulatuses - võrdsus äriühingutele (FIE-st OÜ-ks koos koolitusega)

1.2.3. prognoositavad tulevased töötud („päris“ töötud, õppivad töötud)

1.2.4. pikaajalised töötud (neid, keda ei huvita töö tegemine tegeleb karjäärinõustaja, sotsiaaltöötaja)

2. Riigiportaalis näeb kodanik „oma profiilis“ (suhtlusvõrgustiku rakenduses on osalusveeb või osalusveeb ongi suhtlusvõrgustiku rakendus)

2.1. kui palju on laekunud tema maksudest sots- ja tulumaksu

2.2. „Karjääri“ – mis koolis õpib või õppinud, kus töötanud ja töötab

2.3. Küsitlust – statistika teadustöö, arengukavade jm. jaoks (ka kohaliku omavalitsuste oma)

2.3.1 Eraldi küsitlus “kahtlastele ettevõtjatele” (maksuamet, statistikaamet, politsei). Näiteks miks tõstsite töötaja x palka x kuul (enne emapalga saamist)? Küsitlus valikvastustega, mille järgi saab analüüsida ettevõtjate käitumist. Toimub tagasiside riigi ja ettevõtte vahel.

2.4. Huvigruppe (tekib automaatselt sellest, mis regioonis elab või asutuses töötab või õpib – näiteks küla elanik, ettevõtja, tuletõrjuja (riigiteenistujad)

2.5. ABI link - kelle poole saab pöörduda (abistaja on kohustatud probleemi lahendama või suunama edasi)

2.6 Tarbimisvõimalusi – hüviseid (tarbijakaitseamet, sotsiaalministeerium, statistikaamet)

a) materiaalsed (kaubad);

b) mittemateriaalsed (teenused)

2.6.1. SOOVi  ja VAJADUSe link ehk ostmine ja kinkimine e-poest (ettevõtted saavad koostööd teha näiteks külavanemaga, kus selgitatakse välja lahendus, mis ühendab ettevõtte e-poe riigi- või omavalitsuse portaaliga). Ajutisi ja pikemaajalisi hädasolijaid (hetkel tegeleb heategevusega toeta.ee) saab aidata otse tootja. “Ühe jaoks tragöödia, teise jaoks statistika”.

2.6.2. Tarbijakoolitus ja soovitusturundus oma kodanikele.Näiteks FFI (Forever Freedom International) on globaalne soovitusturunduse kett. Mida võidab/ei võida sellest Eesti turg? Kas on mõtet tarbida?

3. Omavalitsusportaalis sotsiaaltöötaja või külavanema vaates

3.1. Saab silma „peal hoida“ probleemsetel kodanikel

3.2. Saab selgust tegelikest teenustest, mida kodanik selles piirkonnas vajab

Arengukavad

Igal külal on oma arengukava (“Milleks on vaja küla arengukava?”, Põllumajandusministeerium).

1. Statistika regiooniti (küla, linnaosa, kokkuvõte vald, linn) ja seda näeb küla või linnaosa portaalis (Statistikaamet, Maksuamet)'

1.1. sooline ja vanuseline jaotus (lapsed, tööealised, pensionärid)

1.2. iive (sünnid, surmad)

1.3. ränne (pikaealised, uued-hooajalised elanikud)

1.4. haridus (põhi-, kesk, kõrgharidus)

1.5. ettevõtted (toodang, mida kui palju toodab ja müüb), teenused, töökohtade arv)

1.6. mittetulundusühingud (huvigruppide järgi)

2. Põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded tehakse kohaliku regiooni arengukava järgi

2.1. Näiteks matemaatika tunnis saab ülesandest teada mitu inimest lahkus 2009. aastal vallast kui aasta alguses oli x inimest ja aasta lõpus x inimest. Geograafia tunnis uurib oma piirkonna kaarte.

2.2. Suureneb laste õppimishuvi (abiks e-õpe).

Valimised

E-valimisega (ka m-valimisega) kaasneb kohustus oma valijaga (peibutuspardil tuleb nüüd küla elanikule aru anda) suhelda, tekib diskussioon (Vabariigi Valimiskomisjon jättis valijad infosulgu). Statistika huvigruppidest kodanike elukoha, mitte erakondade järgi.

Kodanikuühiskond

Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone.

Erakond versus külaliikumine

Mõlemad MTÜ-d. Erakonda rahastatakse riigi eelarvest, küla peab struktuurfondidele projekte ("Kas ikka tasub panna kõike, mis liigub?") kirjutama. Kas me ajame erinevat asja? Kodanikualgatuse toetamise arengukava lähteülesanded (KATA) tuleks kriitilise pilguga üle vaadata. Eesmärkide seadmisel võiks lähtuda huvigruppidest, mitte „hallist massist“. Külaliikumine ei tähenda vaba aja sisustamist (pidu ja tralli), vaid ka teenuseid. Näiteks sotsiaalteenuseid pakub sotsiaaltöötaja. Huvigrupp on ka põllumajandustootja (ettevõtjad, kes on FIE-d, OÜ-d, AS-d), kelle huve kaitseb näiteks Eesti Põllumeeste Keskliit (MTÜ). Külavanemal peaks olema info huvigruppide katusorganisatsioonidest, et “oma rahvas” juhtida õige huvigrupini. Nendeni, kes kaitseb kodanike huve, täpsemalt üldist huvi. Üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused aga teave ei ole valitud keeles kättesaadav. Palun valige mõni muu keel.  Jean-Jacques Rousseau kirjutas raamatus Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid, et lahkarvamused ja ebakõlad annavad märku erahuvide tõusust ja riigi langusest. Kas “Õhuke riik ja tüse põhiseadus” nagu Valter Aasmäe kirjutab 2007. aasta Maalehes?

MTÜ-de süsteem

Mis vahe on arstil või õpetajal, kes töötab avalikus või ärisektoris (erakool, -kliinik)? Ärisektoris on palgad tavaliselt kõrgemad. Kes saavad poliitikat teha? Eks ikka kolmas sektor, näiteks ametiühingud või ametiliidud (Soome ametiliidud). Need on ka MTÜ-d. Miks ei võiks mandaate jagada huvigruppide (fraktsiooni - poliitilise rühmitise) järgi, mitte erakonna järgi? Näiteks arstide, õpetajate, sotsiaaltöötajate jne fraktsioonid riigikogus. Nemad oskavad kõige paremini teha tervishoiu-, haridus ja sotsiaalpoliitikat. Me vajame SÜSTEEMI. MTÜ-d tuleb süstematiseerida, et tekiks ülevaade huvigruppidest. Milleks meile töötu toetusfond nagu seda on Transpordi Ametiühingul? Eesti riigis tuleb KÕIK tööealised kodanikud kindlustada töötuskindlustusega.

Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu (ühiskonnaõpetuse õpiku sõnastik). Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni. Milleks meile koalitsiooni ja opositsiooni? Et rohkem tsirkust teha? Palun süstematiseerida MTÜ-de süsteem (loe andmebaas). Me ei vaja ainult erakonnaseadust.

Kodanikuühiskonna juhtimine

1. Kodanikuühiskonna juht on küla-, linnaosa või osavalla vanem (haldusreform 2009)

1.1. valitakse otsedemokraatiaga

1.2. kohaliku rahvahääletuse saab korraldada üldkogu või külavolikogu otsusega.

1.3. vara (hooned jm) arvestatakse bilansis rahastaja järgi (mis struktuurfondist ehitatud, see on küla oma)

1.4. tekib „prügi kultuur“, sest prügi ei visata mitte riigi vaid „oma“ maa peale (keskkonnaministeerium)

1.5. küla või linna volikogu valimistel võidab küla- või linnaosa vanem, sest nad on „rahva hulgast“, mitte „peibutuspardid“

Tulemus ja riigi jätkusuutlikus

1. küsitlustulemused on võrreldavad ja saab kasutada teaduslikus uurimustöös

2. pole erinevaid küsitlusfirmasid (teadustööd tehakse usaldusväärse allika järgi)

3. avaliku sektori teenused on delegeeritud kolmandale sektorile (MTÜ-le)

4. kodanik ja riik ajavad „oma asja“

5. kodanik pole stressis (negatiivne emotsionaalne kogemus), sest neil on aega perega lõõgastumiseks ja oma huvitegevuseks. Pole vaja “kultuuri retseptiga”, sest külaliikumine (MTÜ) pakubki peale kultuuri ka muid vajalikke teenuseid. Kodanik metsade tagant (talust) ei pea mõtlema sellele, kuidas linna minna (bussiga sõita) teenuseid tarbima. Neid pakub talle oma inimene, kes teab ja tunneb tema soove ja vajadusi.

6. teadlik ajajuhtimine

7. suureneb tarbimisvõimaluste hulk (töötu saab tarbida rohkem ja teadlikult)

Lisa 1 Kolmas sektor mujal

KÜLALIIKUMINE SKANDINAAVIA JA IDA-EUROOPA RIIKIDES

Halhead, Vanessa.  Rural movements in Europe: Scandinavia and the accession states. Social Policy and Administration. Vol. 40 (2006), no. 6, p. 596–611. 

Kõikidel Euroopa külaliikumistel on terve hulk ühisjooni. Nad on:

1. struktureeritud, s.t liikumine on organiseerunud ning moodustanud võrgustiku kohalikul, üleriigilisel ja rahvusvahelisel tasandil;
2. kohaliku fookusega, s.t neid on algatanud ja neid juhivad külaelanikud ise;
3. toetavad, s.t mobiliseerivad ja toetavad tegevusi kohaliku elu arendamiseks;
4. informeeritud, s.t neil on hea info levitamise süsteem;
5. koordineeritud, s.t neil on selge ühine eesmärk, mis saavutatakse strateegilise planeerimise kaudu;
6. mõjukad, s.t neil on oluline mõju kohalikule, regionaalsele, üleriigilisele ja ELi poliitikale;
7. rahvusvahelised, s.t nad on ühinenud rahvusvahelisse võrgustikku.

Lisa 2 Sotsiaalkindlustus

Kui töötupalk OLEKS 4000 krooni, siis 100 000 kodaniku kohta (2009. aasta riigieelarve maht on ~100 miljardit krooni, sellest sotsiaalkulude väljamaksed 2009 septembrikuu lõpu seisuga 28,5 miljardit):

KULUD	Kulud kuus	Kulud aastas
Palgafond	400 000 000	4 800 000 000
Sotsiaalmaks 33%	132 000 000	1 584 000 000
Tööandja töötuskindlustus 1,4 %	5 600 000	67 200 000
KULUD KOKKU	537 600 000	6 451 200 000
TULUD	Tulud kuus	Tulud aastas
Tööandja töötuskindlustus 1,4 %	5 600 000	67 200 000
Töövõtja töötuskindlustus 2,8 %	11 200 000	134 400 000
Sotsiaalmaks 33%	132 000 000	1 584 000 000
Tulumaks	32 700 000	392 400 000
TULUD KOKKU	181 500 000	2 178 000 000
KASUM/KAHJUM	-356 100 000	-4 273 200 000

Sotsiaalmaksu võiks jagada tööandja ja töövõtja vahel ära. Hetkel on arvutatud kehtivate seaduste järgi, kus brutopalk 4000 -  (töötuskindlustus 2,8%*4000= 112), (kogumispension II sammas 2%*4000= 80), (tulumaks 4000-192-2250*21%= 327) = 3481 (pangaarvele)

Riigi kulu (palgafond= 4000) + (sotsiaalmaks 4000*33%= 1320) + (töötuskindlustus 4000*1,4%= 56) = 5376

Nüüd on riigikassas 100 000 töötupalgast:

• töötuskindlustus 112+56= 168*100 000= 16 800 000
• sotsiaalmaks 1320*100 000 = 132 000 000
• tulumaks 327*100 000= 32 700 000
• KOKKU 181 500 000 (~ 2,2 miljardit aastas).

Riigi tegelik kulu 5376*100000= 537 600 000 kuus (6,4 miljardit aastas) - 181 500 000 = 356 100 000 kuus, 4 273 200 000 (4,3 miljardit) aastas.

Töötupalga idee sisestasin osalusveebi 20. oktoobril aga avalikustati 2 päeva peale seda postitust, 26. oktoobril. Hääletamine lõppeb 25. novembril 2009

Sotsiaalkindlustus on riigi poolt antav garantii, millega teatud sotsiaalsete riskide (töötus) realiseerumise korral tagatakse täiendav sissetulek või sissetulekute jätkumine vähemalt tasemel, mis võimaldab inimväärset äraelamist.

Idee seisneb miinimumpalga tõstmises ja toimetulekupiiri määratlemises. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Hetkel tarbib töötu ka internetiteenust, et tööd otsida. Töötutoetus (~ 1000) lõppeb 9 kuu pärast. Tööga võrdsustatud tegevus on õppimine õppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega õppes.  
Püüaks nüüd mitu kärbest korraga. Lõpetame mõttetud toetused ja maksame ühte normaalset toetust. Kui kodanik õpib või tööd pole, siis maksame palka (tulumaks arvestatakse maha) 4000 krooni (hetkel miinimumpalk 4350).

Võrdleme 5 liikmelise pere toetusi kui sissetulek puudub. Näiteks mõlemal lapsevanemal on töötutoetus lõppenud või üks vanem töötu ja teisel pangakonto arestitud (valesti võetud laenud või kohustused riigi ees on vaja ju ära maksta).

1. Riigi poolt rahastatud toimetulekutoetus, millest arvestatakse maha lastetoetus (toimetulekupiir 1000+800+800+800+800 = 4200) - (300+300+300 = 900) = 3300

2. Elatusmiinimum ehk vaesuspiir on madalaim tarbimistase, mida ühiskond oma saavutatud arengutasemel tunnistab sotsiaalsetele standarditele vastavaks  (palga alammäär 4350) + (1/3  iga ülalpeetava kohta 3*1450=4350)  = 8700

Vaesuspiir on 5-liikmelises peres suurem kui toimetulekutoetus, kus arvestatakse maha kõik sissetulekud (palgad).

Miks on peredel praegu raske? Ühe vanema palgast toideti peret ja teise palgast võeti eluasemelaen või töötati kolmel kohal.

Kui palju oleks raha vaja 100 000 töötu jaoks (reaalselt töötud, kellel on 9 kuud juba möödas ja töötutoetust ei saa) TÖÖTUPALGAGA 4000 krooni?

Brutopalk 4000 -  (töötuskindlustus 2,8%*4000= 112), (kogumispension II sammas 2%*4000= 80), (tulumaks 4000-192-2250*21%= 327) = 3481 (pangaarvele)

Riigi kulu (sotsiaalmaks 4000*33%= 1320) + (töötuskindlustus 4000*1,4%= 56) = 5676

Nüüd on riigikassas 100 000 töötupalgast: (töötuskindlustus 112+56= 168*100 000= 16 800 000) + (sotsiaalmaks 1320*100 000 = 132 000 000) + (tulumaks 327*100 000= 32 700 000) = 181 500 000 (~ 2,2 miljardit aastas).

Riigi tegelik kulu 5676*100000= 567 600 000 (6,8 miljardit aastas) - 181 500 000 = 386 100 000 kuus, 4 633 200 000 (4,63 miljardit) aastas.

See ettepanek lööb sassi kõik eelnevad strateegiad ja mikromajanduse aga selle tulemusena tõuseb alampalk. Ettevõtjad saavad tööle võtta töötuid ja esialgu võiks maksta sotsmaksu summalt, mis ületab töötupalga. Ettevõte ei peaks tegema suuri tööjõukulutusi. Hetkel pole FIE-na mõtet tööd teha, sest sots. maksu peab ise maksma. FIE-na jätkavad veel need, kes käivad palgatööl. Muud ettevõtlusvormid nõuavad kapitali aga seda hetkel napib. Keegi ei riski (ega saa) enam laenu võtta. 

Riigiteenistujatel on palgaastmestik 1-st 35-ni. Näiteks lihttöölise palgaaste on 1-7, nooremametniku palgaaste 12-18, ametiasutuse juhi palgaaste on 18-29, kantsleri, maavanema, riigiprokuröri ja Riigikantselei peadirektori palgaaste on 35. Kui tõstame alampalka 6500-ni (1,5 töötupalka) ja iga aste on 500 krooni, siis saame järgmise tulemuse:

1. 6500, 2. 7000, 3. 7500, 4. 8000, 5. 8500, 6. 9000, 7. 9500, 8. 10000, 9. 10500, 10. 11000, 11. 11500, 12. 12000 (peaaegu hetkel kehtiv keskmine palk), 13. 12500, 14. 13000, 15. 13500, 16. 14000, 17. 14500, 18. 15000, 19. 15500, 20. 16000, 21. 16500, 22. 17000, 23. 17500, 24. 18000, 25. 18500, 26. 19500, 27. 20000, 28. 25000, 29. 25500, 30. 26000, 31. 26500, 32. 27000, 33. 27500, 34. 28000, 35. 28500.

Mul puuduvad andmed tegelike numbrite osas. Osalusveebis on Jaanus Nurmoja idee "Ühtne palgaastmestik kogu avalikule sektorile", mis sisestatud 9. september 2008. Alampalga asemel  toetutakse aluspalgale (Belgia alampalga ostujõudu omavale rahasummale eelmise aasta seisuga), mille järgi aluspalk ja kõrgeimate riigijuhtide palk erineks maksimaalselt 8 korda ja jaguneks astmeteks nii, et iga 12 astme järel on aluspalgaga korrutatavaks koefitsendiks täisarv (2, 4 ja 8) - see tähendab, et igal järgneval astmel on palk eelmisest kaheteistkümnes juur kahest korda (1,059463094 korda) suurem.

Kuna toimetulekupiir on alla igasugust arvestust, siis lihtsam ja haldussuutlikum lähenemine oleks tööealisele kodanikule töötupalga maksmine. Hetkel peab töötu kulutama 1/10 (2*50 EEK) töötutoetusest, et sõita 50 km bussiga töötukassase ennast näitama. Enamasti otsitakse tööd internetist ja see on täiesti mõttetu "näo näitamise" kohustus. Töötupalgast saaks seda luksust juba lubada.

Hetkel on vaja inimestel ÜMBERÕPET ja seetõttu peaks töötupalka saama ka töötud tudengid. Sellisel juhul poleks vaja maksta ka stippi ja muid lisatoetusi.

Idee jätkusuutlikus

Meil on olemas emapalk, mille idee väärib eksportimist. 1,5 aastat läheb mööda ja emapalk lõppeb. Nüüd jääks töötupalk kui tööd ei leia. Lapse kõrvalt võib minna ka õppima (täiendada või õppida sobivam amet, selleks on karjäärinõustamine või inimese enda teadlikus) ja ikka töötupalk ei lõppeks. Inimesed on sotsiaalselt võrdsemad. Näiteks töövõtja võtab töötu ajutiselt (3 kuud) tööle (maksab tulumaksu sellest, mis juurde maksab töötupalgale). Peale katseaja peab vormistama tööle täispalgaga (töötupalk + endine palk). Massiline "kinga andmine" annab märku, et tööandja skeemitab. Töötaja on aga huvitatud jätkama sama palgaga, mis tal enne oli. Ümbrikupalga maksmisest pole töötaja enam huvitatud. Töötupalk annab võimaluse tarbida teistega võrdsemalt ka siis, kui tööd ei ole. See ongi nn. sotsiaalne töökoht. Pole mõtet kunstlikult mõttetuid töökohti luua. Töökohti on vaja luua vastavalt vajadusele (turu nõudlusele).

Soovin sotsiaalset võrdsust kõigile.

SOTSIAALDEMOKRAATIA KUJUNEMINE NING KRITEERIUMID

Klassikalise sotsialismi  elementideks on:

• kollektivism (indiviidid on ühiskonna osad ning inimene saab tõeliselt eksisteerida vaid kollektiivi liikmena, neile on iseloomulik ühine inimloomus);
• vendlus (ühine inimloomus ja kuulumine ühiskonda nõuab keskendumist koostööle, mitte aga konkurentsi ja konfliktsust);
• sotsiaalne võrdsus (keskne väärtus, mis tagab ühiskonna stabiilsuse ja ühtsuse, tagajärgede mitte võimaluste võrdsus)
• lähtumine vajadustest (jõukust ei tule jaotada mitte lähtuvalt panusest, vaid vajadusest)
• sotsiaalne klass (lähtuvalt suhtest tootmisvahenditesse on ühiskond jagunenud klassidesse, kuid klassiebavõrdsus tuleks kaotada)
• ühisomand (vahend sotsiaalse ebavõrdsuse kaotamiseks)

Marksistlik või ka revolutsiooniline sotsialism leiab, et eelnevad eesmärgid on saavutatavad vaid läbi vägivaldse revolutsiooni, mille käigus töölisklass võimu haarab (Heywood 1997, lk. 49-50).